Tegevusvaldkonnad

Kontsentreeritud HIV epideemia Eestis sai alguse 2000. aastal peamiselt süstivate narkomaanide populatsioonis. 2005. aastal TÜ mikrobioloogia instituudi juures tegevust alustanud HIV uurimisgrupp professor Irja Lutsari juhtimisel keskendus peamiselt selle puhangu molekulaar-epidemioloogia uurimisele. Esimesed uuringud kinnitasid varasemaid andmeid, et Eesti HIV epideemia põhjustas seni Euroopas haruldane HIV-1 tüvi CRF06_cpx. Samade tüvede ravimresistentsuse analüüs näitas tüvede tundlikkust kõikidele seni kasutuses olnud antiretroviirusravimitele (Avi jt 2009). Ühtlasi alustati esimesena Eestis 2005. aastal ka Sangeri sekveneerimisel põhinevat HIV ravimresistentsustestide pakkumist HIV raviga tegelevatele Eesti haiglatele.

Käesolevaks ajaks on meie uurimisgrupil välja kujunenud kolm peamist tegevusvaldkonda. 

Esimene teadus-suund uurib tegureid, mis kaitsevad teatud hulka isikuid HIV nakkuse eest või vähemalt vähendavad oluliselt nende isikute nakatumise tõenäosust viirusega. Nimetatud uuringud viiakse läbi Eesti süstivate narkomaanide grupis, kus osadel isikutel on vaatamata korduvale ekspositsioonile õnnestunud jääda HIV negatiivseks. Senised uuringud on leidnud mitmeid polümorfisme erinevates inimese geenides (CCL3L1, CCR5 ja IL-10), mis mõjutavad nii HI-viirusesse kui ka temaga kaasuvatesse koinfektsioonidesse (nagu näiteks HCV) nakatumist (Huik jt 2010, Huik jt 2013, Kallas jt 2015). Lisaks on kirjeldatud erinevaid seoseid T-rakkude alam-populatsioonide, immuunaktivatsiooni ning muude verega levivate viiruste (GBV-C) ja HI-viirusesse nakatumise ning süstitavate narkootikumide kasutamise vahel (Jõgeda jt 2013, Kallas jt 2014). Nimetatud uuringud on läbi viidud koostoos prof Anneli Uuskülaga TÜ tervishoiuinstituudist, prof Sunil K Ahuja’ga Texase Ülikoolist San Antoniost ja prof Don Des Jarlais’ga Beth Isreal Medical Center’st New Yorgist.

Teine teadus-suund on keskendunud Eestis leviva HIV-1 ravimresistentsuse uuringutele. Valminud on Eesti CRF06_cpx tüve ravimresistentsusmutatsioonide kirjeldused enim levinud antiretroviirus-ravirežiimide taustal (avaldamata andmed). Pikaajaliselt on jälgitud ülekanduvat ravimresistentsust värskelt diagnoositud HIV positiivsetel patsientidel. Andmed omavad olulist kliinilist väärtust, kuna mõjutavad otseselt ravi edukust ravi alustavatel patsientidel. Tulemused, erinevalt Lääne-Euroopa riikidest, näitavad ülekanduva ravimresistentsuse tõusu Eestis viimasel kümnel aastal (Avi jt 2010, Avi jt 2014, avaldamata andmed). Selle teema raames on osaletud ka rahvusvahelises konsortsiumis, mis koostas ülevaate ülekanduva ravimresistentsuse dünaamikast kogu maailmas (Rhee jt 2015). 

Kolmandaks teadus-suunaks on Eesti HIV positiivsete nakkuse kulu ja ravi edukuse kirjeldamine. Nimetatud uuringut viiakse läbi tihedas koostoos Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti HIV andmekogu (E-HIV) ning erinevate Eesti haiglatega. Töö eesmärk on välja selgitada ravi edukust mõjutavad tegurid, mis on iseloomulikud Ida-Euroopa süstivate narkomaanide monofüleetilisele (ühest allikast pärinevale) HIV-1 CRF06_cpx epideemiale.